Ohhh jahhhh!! Ega ei saa ju kõik hästi minna! Läksin siis hotelli direktoriga kohtuma ja võtsin ilusti kõik dokumendid ja lepingud kaasa! Küsiti, kust ma olen ja imestati kui ütlesin Eesti. Mis keeli ma oskan ja kuidas ma saksakeel ära õppisin. Kui kuulis, et telekat vaadates, saksakeele selgeks sain, hakkas ta naerma!  Kui küsisin, mis keeles me praegu omavahel suhtleme ehk kumb keel temale mugavam on, sain vastuseks, tal ei ole ei saksa ega inglise keel tugev ehk vahet pole!Näitasin kaasas olevaid pabereid, helistas kahte kohta ja küsis minult pabereid mida kaasas polnud! Tore! Mis nüüd? Kõne kõige kallimale emmele, kes siis töölt minu juurde sõitis, paberid otsis, sisse scannis koos töökaaslastega ja mulle saatis. Kahjuks selgus, et pole ikka õiged asjad! Appppiiiiii! Nüüd ei jäänud muud üle kui helistada kooli, Riiale, kes meie praktika asjadega tegeleb. Tuli välja, et need ei saagi minu käes olla, kuna need saadeti, stipendiumi maksvale Erasmusele tagasi! Nu nii! Siiski saatis Riia need igaks juhuks mulle meilile ja mina need edasi hotelli direktorile! Suur siblimine ei millegi pärast aga see siin ju Hispaania, kus kõik on võimalik! Nüüd ma ei teagi, mis edasi. Tean, et homme algab töö, kuid mis kell, mis selga ja kuidas, ei teagi veel! Ja kodu jääb praeguse seisuga minu koduks ja hetkel ei ole teda, et keegi veel sisse koliks! Kui aus olla siis üksi ei tahakski nii väga elada, üks kaaslane võiks ju olla siin!
  Mis siis ikka, kuni järgmiste põnevate kogemusteni!