Nu tere siis üle pika aja! Mitte, et poleks millegist kirjutada aga lihtsalt aega ei leia selleks. Pean nimekirja põnevatest asjadest ja kui aega saan siis avaldan oma juhtumised ka teile.
  1. Ühel hommikul kui tööle jalutasin, vaatas üks vanem mees mind juba pikalt, kui lähemale jõudsin ütles ta teisele ( Sakasa keeles), kuule vaata! Nii nad siis mõlemad vaatasid mind! Ja hakkasid omavahel minust rääkima, oh kui tore naine, muidu on siin ju kõik nii kõhnad! Kahjuks ei ole ma sellistes olukordades, eriti kiire reageeringuga ning jäi neile, mõne mõnusa lausega vastamata. Ega ma alguses ei osanudki midagi arvata, kuid hiljem võtsin seda siiski komplimendina!
  2. Eelpoole olen rääkinud, baari avamise pulgast mis pidevalt purunes ja selle esmane paranduseni jõudmine võttis aega 5 päeva ning parandus ise 5 minutit. Aga asja nali on selles, kuidas kohalikud ehk töölised sellesse suhtuvad! Ohhh, mis sa jälle tegid, ahh küll ära parandame, võib olla homme ( manjana, põhiline siin)! Ja nad saavad ise ka aru kui naljakas see on! Üks töömeestest, tunneb ikka huvi, kas ma tõesti ei räägi hispaania keelt, küsides seda hispaania keeles. Kui talle vastan NO hispaniol! Hakkab ta naerma, et saad ju aru küll. See on üks tore mees, kes oskab ka inglise keelt ja suhtleb minuga veidi rohkem. Nii ja nüüd põhi nali, see asi on jälle katki! See kord pole mina teinud, ausalt aga mõte jääb samaks!
3. Siis jälle klientidest. Ma tahaks niiiiiiiiiiii väga teha sama tööd ka kodus nagu siin! Inimesed on mõnusad, jutukad ja rõõmsad. Kuigi täna, tegin oma suurima prohmaka. Nestea automaat, ei töötanud hästi ja võtsin uue klaasi, et maitsta jooki. Kuna maitse oli hea siis täitsin klaasi uuesti ja hakkasin kliendile pakkuma. Loomulikult ütles klient, et te ju jõite sellest klaasist! Appi, ma tahtsin maa alla vajuda! Nu, mis siis ikka, vabandasin nagu suutsin ja tegin õnnetut nägu. Klient ütles selle peale, et pole hullu, eks õues ole palav ja ikka juhtub. Nu te ei kujuta ette mida ma tundsin, juuuubbbbeeeee! Hiljem tuli selle naise mees baari ja kordas veel kord, et kõik on hästi! Ohhh jah, häbi on ikka.
  Üks sakslasest klient, kellega ma ka ajakirju vahetasin, käis minu ülemuse juures, et mind kiita. Kiidusõnad sain ka kohe ülemuselt. Üldiselt tundub, et ülemus usaldab ja austab mind ning on minu tööga rahul. Nüüd 25.06, oli ka mingi hotellide vaheline võistluse päev ehk milline hotell saab rhkem ja paremaid arvustusi. Ja üks saksa perekond oli minu kohta nii palju head kirjutanud, et korteri kaaslased küsisid, et sa vist meeldid neile väga? Jah, saan selle perega hästi läbi. Ema ja isa joovad Cavat ( vahuveini) ja hoolitsen alati selle eest, et seda oleks. Tütar ja tema mees on lihtsalt lahedad ja teevad viina shotte ( puhtalt viina, 4 cl kaupa. See emme jaoks lahti seletatud, armastan sind emme!) Täna sain sellelt perelt 11 euri jootraha, see siiani suurim summa, ühelt perelt või isikult. Nii õelda pere isa, tuli baari ja küsis, kuidas ta saab mulle rõõmu teha? Ta tooks mulle lilli aga need närtsivad ruttu. Ehk toob ta mulla maiustusi või midagi. Kuna ma olevat nii meeldiv ja rõõmsameelne inimene. Ütlesin talle küll, et ind rõõmustab see kui ta mulle hästi ütleb aga see ei rahuldanud teda kuidagi. Nii siis lõi ta rusikatega vastu baariletti ja nõudis vastust! Ütlesin talle siis, et söön hea meelega pähkleid. Nii siis läkski ta poodi ja tõi mulle mitu pakki, erinevaid pähkleid. Täna palus ta ka lube, et minust pilt teha, sest seda on tal kindlasti oma reisi mälestuste juurde vaja ning küsis ka aadressi, et kontaktis olla ja ka mulle pilt saata. Lisaks andis ka oma aadressi, et kui ma kunagi peaks sattuma Sveitsi, siis olen teretulnud! Uskumatud inimesed! Aga selle jootrahaga on üldse raske teeme, inimesed tahavad anda just mulle, mitte kõigile ja ma ei tea mida teha. Nii siis olen otsustand, kõik mis on alates 5 eurist ning rohkem ja otseselt mulle, jätangi endale. Aga see asi on igati jama, kui panen ühisesse, petan klienti kui jätan endale, petan kaastöötajaid. Andke nõu, kas kastrulit või potti aga andke midagi!? Täna viisin restosse ära, kahe päeva jootraha, mis oli 30 euro kanti. Resto baari poisid imestasid ja kiitsid mind. Aga jah, inimesed on lihtsalt nii toredad ja tundub, et see töö tõesti sobib mulle. Nimesildi saamine on ka mõjunud hästi, inimesed tulevad juba kaugelt ja hüüavad, heiii Lisa. Sama ka vabal ajal tänaval.
Eile 28.06 oli siis ka minul, nii öelda esimene töö päev. See tähendab seda, et inimesi on rohkem ja paljud ei ole kõik hinnas kliendid. Baaris oli pidevalt järjekord ja lõpuks ometi sain viia päevalõpus ära kassa, mis ei olnud sama 50 euri, mille hommikul sinna viisin, vaid 200 ja 300 euri vahel. Nüüd hakkab siis veel põnevam olema ja siiani meeldivad mulle tööpäevad rohkem kui vabad.
4. Korteri elust ka veidi. Nu  minu endine toakaaslane Sanne, käis vahepeal kodus ja korter püsis täitsa korras. Sama päev kui ta tagasi saabus, oli minu toa ukse ees, tema spordikott ja elutuba nagu seapesa. Üks inimene suudab asja niimoodi muuta, et jube. Ivanna on omamoodi naljakas. Rääkisin,sellest kui ta oli närvis, et pidi võõrast pesu pesema ja selle ka kokku panema, mida ta siiski ei viitsind. Täna hommikul 26.06 oli uus probleem. Ta ei saanud oma eile pestud pesu kuivama panna, sest teiste pesu juba kuivas ja kohta polnud. Ütlesin, et korja ära ja asi klaar. Aga ei, miks ma peaks, tal pole aega jne! Selle torisemise asemel oleks juba pesu korjatud ja uus kuivamas. Ma parem ei ütle mitu päeva tema asjad kuivavad. Aga asi läheb paremaks! Eile sain lõpuks oma asjad masinasse ja loomulikult tuli Ivanna, krimpsus ninaga, et sinu pesu peseb vä? Jah, mis siis? Kaua sellega läheb? Liiga pika režiimiga pesed! Pese 30 minutilisega jne! Ütlesin siis,et olen juba nädala oodanud, et masin vabaneks ja ruumi oleks riiete kuivama panekuks! Ivanna imestas selle üle, et miks ma siis teiste asju masinast välja ei võta või kuivi asju rõdult ära? Nagu tegelt ka vä!!!! Sellel  hetkel tundsin, et aitab ja nüüd ma ütlen midagi! Õnneks ei läinud vaidlus väga kurjaks aga mida ta nüüd minust arvab on teine asi?! Nüüd saan ka öelda, et Ivanna asjad kuivavad juba kaks päeva rõdul ja oma asjade kuivama panekuks, ma nihutaneid aina koomale. Muidu on kõik hästi! Mina, Bellein ( mitte Sara nagu ma vist ennem kribasin, sorry) ja Bothi (mitte Brothi, nagu ma enne kribasin, sorry taas) saame siin ilusti hakkama. Jagame koristamist, kohvi ja veini. Võimalusel on meil filmi õhtud ja Bellein jagas minuga ka oma muusikat, kuna mul oli moblas vaid 15 laulu. Rääkides meie ainukesest mehest korteris, ta on inimene, kes on kodus ja tööl, kaks täiesti erinevat inimest. Kodus, rahulik, tagasihoidlik ja üli sõbralik. Tööl kannab kõige naljakamaid kostüüme ja tuleb lavale ka alasti ( Gomedy show ja tegelt ka alasti!!) Bothi õpib veidi eesti keelt, puht sportlikust huvist ja nüüd ütleb ta mulle alati tere! Ma ei tea kui paljud teist on näinud youtubis nalja, kus mehed mängivad klaverit oma " väike meestega" aga see on lahe ja Bothi ja Ilan tegid seda järgi. Tulid lavale, seisid klaveri taha, lasid pikad püksid alla, panid käed kukla taha ja alustasid klaveri mängu. Ma olin naerust kringel! Ehk siis käime vahest, hotelli õhtuseid etendusi vaatamas ja igal korral toovad poisid ( baarmanid) meile tasuta jooke. Mõnus ajaviide ja kuna kolm animatööri on minu korterikaaslased siis on see juba pooleldi kohustus seal käia!
Ja nagu ma emale juba ütlesin on meil korteris uus "prussakas". Kõrval korterist Dafne ( ma ei tea kuidas seda nime tegelikult kirjutatakse aga vähemalt jäi see mul kohe meelde.) ta on ka animatöör. Asi selles, et ta on viimasel ajal koguaeg meie korteris. Bellein juba korra küsis temalt, kas ta elab siin aga vastust ei saanud. Ühel õhtul tuli ta vist Ivannale külla, kaasas mänguasi ja suitsupakk. Olgu ma saaks aru kui ta oleks Ivannaga juttu ajanud või midagi aga ta sättis ennast diivanile ja hakkas telekat vaatama. Käisin vahepeal rannas kontserti kuulamas. Kui tagasi tulin oli Ivanna omatoas, rääkis oma kutiga skaypis juttu ja Dafne ikka diivanil. Mul oli mitu korda tahtmine küsida, miks ta siin on aga üritan ennast siin tagasi hoida. Tülisi pole ju vaja. Lõpuks otsustas ta siis lahkuda ja ütles, et näeme. Loodan, et mitte siin korteris ja niipea. Me ei taha paha olla aga meid on isegi 5 ja võib olla varsti 6. Diivan jääb lihtsalt vaikselt väikseks meie kõigi jaoks.
5. Meil on siin üks naine, hotellis tööl, kes peab raha asjadel silma peal hoidma. Ta käib, teatud päevadel baaris, kassat kontrollimas ja siiani on kõik mul hästi olnud. Aga igakord ütleb ta mulle, et pean hispaania keele ära õppima! Nu tegelikult ka, pikaajalised töötajad ei oska peale hispaania keele midagi ja mina pean hispaania keele selgeks saama? Ühel korral, sai minu piir täis ja ütlesin, et mul on juba probleeme sellega, et saksa ja inglise keel lähevad sassi ja hispaania keelest ei taha rääkidagi! Ta oli imestunud, et ma räägin saksa ja inglise keelt ning küsis, kust ma siis olen? Ütlesin, et eestist ning pärast selle info jagamist temaga, ei ole hispaania keele ära õppimine, tema arvates, enam vajalik. Siiski soovitas ta mul leida, tore hispaania mees, kellelt veidi keelt õppida! Hmmmmm, kasutades Agne sõnu, kas ma näen selline välja, et mul ei tohiks olla juba kedagi? Aga nuh, nali naljaks!
  Kohtasin ka esimest, ebameeldivat kaastöötajat. Hotelli vastuvõtus on üks naine, kes teeb klientidele nägusid kui need lahkuvad ja kui juba mina seda nägin, nägi seda ehk ka mõni klient! Aga ka minuga ei suhtle ta eriti meeldivalt. Wifi uut koodi andes ( see vahetub iga nädal) vaatas ta mind küll sellise näoga, et miks ma peaks andma. Aga parim oli veel ees. Läksin baari raha peenemaks vahetama. Kaasas 5 eurot ja soovisin 10 ja 20 sendiseid. Ta ütles, et tel on ühte 5 eurost veel vaja, muidu peab sente lugeme hakkama! Õõõõõõ, mis mõttes, mul ei ole veel ühte. Asi selles, et neil on sendid 5 euri kaupa kottides. Aaaaa ok aga mul ikka ei ole teist 5 eurist kaasas ja baar on teises hotelli teritooriumi otsas. Tõi siis ühe 10 ja teise 20 sendiste koti ning nähvas veelkord, et peab lugemahakkama. Appi, ma ei taha ju 50 euri sentides, ainult 5te. Ütlesin siis, et võtan selle 10 sendiste koti ja asi klaar. Vastuseks sain, et kuidas ma aru ei saa, ta peab lugema. Nu tõesti, kes siin aru ei saa? Paari sekundiga oli raha loetud. Miks selline jamamine?
6. Nii siis, minu viimaste aastate väsitavamate 25 tunni juurde! Leppisime Kelli ja Mairega kooku, et kohtume 21.06 Palmas. Hommik algas 8.00. Sättisin asjad valmis ja läksin tööle. Peale tööd oli mul 1 h ja 15 min aega, et otsida ja osta kingad, minna koju, vahetada riided ja jõuda õigele bussile. Nii, see siis kõik saavutatud, pidin 40 min bussis püsti seisma. See oli pärast tööpäeva vääääääga valuline. Aga see selleks! Jõudsin kohale ja sain ka Kelli ja Maire ilusti kätte. Öö kokkuvõte on selline ,et olenemata erimeelsustest ja väsimusest, oli tore kogemus, mida ei vahetaks millegi vastu. Klubid on Palma sadamas, ime pisikesed, seina ääres baarilett ja ülejäänud ala tantsimiseks. Imepisike tähendab, umbes minu linna korteri suurused! Tegelikult ka, ma ei tee nalja! Aga mõnusad ja erilised, võrreldes Eestiga. Kui jalutad tänaval, kutsutakse sind klubisse sisse ja pakutakse esimene jook tasuta. Nii sai mõni klubi ära vaadatud. Tüdrukute buss tagasi, läks kell 6.00, minu oma alles kell 8.00. Seega olin hommikul üksi Palma bussijaamas. Hehhhh, vähemalt võin öelda, et olen hommikul, peale pidu, Palma bussikas maganud, sest mingi hetk ma lihtsalt kukkusin ära, seda mingi 20 minutiks. Ärge saage valesti aru, mitte et ma oleks purjus olnud, vaid väsimus oli nii suur! Õnneks ei olnud ma ainuke magaja! Nii, kell 8.00 olen bussis, juhuuuuu! Nüüd tuleb veel vaid bussi peatusest 300m koju jalutada! Need olid minu elu pikimad 300 m! Jalad haiged, 25 tundi üleval olnud, tööl käinud, Palmas siblinud, tüdrukute kingitud Cava näpus ( mida ma läbi ime kuhugi maha ei unustanud ) ja voodi silme ees, jalutasin kodu poole. Jõudes kodu tänavale, vaatav vastutulevat kuju, kuidagi tuttav tundub! KRT! See hotelli direktor!!!! Mida? Miks siin tänaval? Miks jala? See ei ole võimalik! Aga oli! Nägin juba kaugelt, kuidas ta naeris. Benos Dias Lisa! Ihihiihhhhiiiiiii! Hola, oli ainuke asi mida suutsin vastata! Aga nuh, mis siis ikka! Kodus otse magama ja teadvusele tulin kella viiest õhtul. Palmasse plaanin kindlasti uuesti minna aga siis päevaseks ajaks. Bussid sõidavad sinna tihedalt ja pilet ainult 5.40 euri.
Nii täna 29.06 on siis vaba päev. Hommik algas kell 9.00. Vahetasin ära oma madratsi, teise voodi madratsi vastu, kuna avastasin, et see on palju mugavam ja minu oma oli vedrudega ja tegi jubedat häält kui külge keerasid. Panin pessu Sanne voodipesu, mille ta peale kolimist lihtsalt tuppa jättis aga sellest on kasu ka, tal oli voodil kaks kummiga lina. Nüüd saan need endale. Panin ka teisele voodile uue puhta pesu, sest 1.07 peaks juttude järgi, mulle uus toakaaslane tulema. Ainus asi mida ma loodan on see, et ta ei oleks hollandlane. Ma isegi ei tea miks aga mul on neist suht kõrini. Asi on vist selles, et ma ei saa neist aru, sama on ka siis kui olen koos Agne ja Giedrega. Lihtsalt imelik on olla seltskonnas, kus sa sõnagi jutust aru ei saa. Aga edasi hommiku juurde, mingil hetkel, oma uut mugavat madratsit nautides, jäin uuesti magama ja ärkasin 13.38. Oiiii! Lõuna söök maha magatud, mis nüüd? Poodi ja midagi sealt tooma. Appi kui palav siin on! 31-33 kraadi, terveks nädalaks. Õnneks elame me teisel korrusel ja seal on natuke tuult, mis asja parandab aga päeval ringi liikuda on võimatu. Seega käisin ruttu poes ja alles õhtul üritan uuesti, nina välja pista. Seega see jutuke, jõuab teieni ennem minu õhtusöögile minekut kui baarist läbi käin, et saada netti. Nii see jutuke tuleb siia juurde 30.06, kuna eile baari jõudes avastasin, et vajan uut neti koodi. Aega ei olnudenam, et seda tuua, seega saan siia veel juttu lisada.
29.06 õhtul lõppes siin meremeeste pühakule pühendatud pidustused. 21-29 oli igal õhtul mõni kontsert ja päeva jooksul toimus mitmeid üritusi. Lõpetamse õhtul oli keskööl tohnutu ilutulestik, mis kestis 20 minutit ja oli kõige ilusam mida näinud olen. Siiski teeb mind ilutulestik alati kurvaks ja oleksin väga soovind, et keegi kodustest minuga oleks. Siiani veedan enamus vabast ajast üksind, sest teised on tööl ja Agnel on peika siin, seega on ka temal õhtuti tegemist. Aga mis seal ikka, homme jälle tööpäev ja siis läheb aeg kiiresti.
Üritan varsti jälle kirjutada! Tsauuuuu!