reede, 3. juuli 2015

Hola!
  Kuna mul sai lisatöö otsa siis üritan veidi kirjutada.
  Sain endale uue toakaaslase, 23 aastane Mariana Prtugalist. Vähemalt praegu, tundub olevat, sõbralik ja üli positiivne inimene. Esimene õhtu oli tema jaoks ikka väga raske, ta ei saanud kuidagi nuttu pidama. Vedasime ta siis koos Ivannaga, seda lahedat komöödia showd vaatama. Aga jah ega seegi eriti ei aidanud. Nüüd neljandal päeval on ta juba päris rõõmus, talle isegi meeldib töö restoranis.
  Vahepeal lahkus ka Sweitsi perekond, pereisa andis mulle pere aadressi ja isegi koduse telefoni numbei, et ma neile ikka külla läheksin! Aadressiga koos oli paberi sees veel 20 eurot, mille avastasin alles kodus.
  Palavusega on nii, et 32-34 kraadi ja öösel 22-23. Seega veidi palav aga enamusaja puhub mönus tuul. Öösel on veidi keerulisem, magamistoa uksed on kõigil lahti ja samuti ka aknad ning veranda uks. Õnneks on meie korteris, kõigil akendel sääsevõrgud ees ja väljapool ka puit ribidega aknaluugid, et päeval päike sisse ei paistaks! Nii, et tegelt pole hullu ja inimene harjub kõigega!
  Leidsin endale ka kena hispaania mehe, kes mulle kohalikku keelt õpetab! Kuna ma olen, tugev saare naine, siis läheb baaris pidevalt midagi katki ja pean rääkima jälle selle töömehega. Ja juba kiusu pärast räägib ta minuga hispaania keeles ja palub mul korrata sõnu tema järgi. Nii võib isegi asja saada. Ma mõtlen keele õppimisega!!
  Nende keeletega saab siin ka muidu nalja. Uued külastajad, punnitavad nii, et jube hispaania keelt, minuga rääkides. Ja see ei tule neil eriti hästi välja ning mina ei saa ka eriti aru! Lõpuks jõuame selleni, et nii minul kui ka kliendil on lihtsam suhelda inglise või saksa keeles ja mõlemal on kergem! Ja siis on siin üks taanlane, kes õpetab mulle taani keelt ja Mariana tahab õpetada portugali keelt! Nu lõpuks ei oska ühtegi keelt enam, sest kõik on sassis!
  Eile lõunaajal, helises telefon ja vaatan Marta Ojaküla helistab. Vastan siis kõnele ja tema teiselpool:" Liisa sina vä, tõesti sina?" Ma siis küsisin, et kellele sa siis helistada tahtsid? Marta:" sulle ikka aga ma ei uskund, et sind kätte saan. Arvasin, et see number ei tööta seal aga tahtsin proovida! Aga millal sa tagasi tuled? Tunnen sinust puudust! Kuidas sul läheb?" See kõne oli nii armas ja ta küsis, kas tohib veel helistada. Nii nunnu! Mul on nii hea ämma kanditaat!


1 kommentaar:

  1. No lugedes,et armas ämmakandidaat sullevhellab peax seda ka ise tegema ning isiklikult ütlema,et IGATSEN!!!!

    VastaKustuta