Tere kallid lugejad!
alustaks siis sellest, et mul läheb endiselt hästi. Õnnelik ma siin ei ole aga samas kurta ka ei saa. Loen koju jõudmiseni jäänud päevi ja rõõmustan, et aeg kiiresti läheb. Minu kursuse tüdrukutest olen arvatavasti ainuke, kes koju igatseb!?
  Nagu ma olen varem kribanud, siis teeme Marianaga, kordamõõda süüa kui meil vabad päevad on. Sellel pildil on kodune kanasupp. Kuna söön seda ise ka palju ja ka teised korterikaaslased lõhna ninna said, tegin veidi rohkem ning kõik kiitsid nii mis jube. Bellen oli just haige ja tema jaoks oli see veel eriti hea. Tulemuseks on see, et pean seda veel tegema, ennem kui lahkun.
Leidsin ka, meie hapukoorele, väga sarnase toote, mis tegi selle õhtu veel paremaks. Olen proovinud siin ka piima juua aga nu tõesti, seda ei saa piimaks nimetada.

Siin üks näide sellest, et kui asi näeb täpselt samasugune välja nagu kodus, siis ei tähenda see kindlasti kohe mitte seda, et seal sees sama asi on. Maitse ja tekstuur on väga erinevad, meil müüdavast Helmansi majoneesist. Olen õnnelik, et seda pisikeses purgis müüdi ja ma kohe suurt ei haaranud.

Käisime Agnega taas pikal jalutuskäigul, 14,77 km ja 19834 sammu. Kohad mida avastad hotellist eemal on nii kaunid ja sinna tahaks jäädagi. Leidsime üles ka teeotsa ühele mäele ja plaan on sinna üles ka ronida. Need jalutuskäigud on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt, väga head.

Korteri elu on see kuu kuidagi eriti põnev! Seda nii heas kui halvas mõttes. Üksteisest taga rääkimist on palju ja käib pidev vingumine. Mina seda kuulata ei viitsi ja olen ka õelnud, et mind ei huvita ning olen liiga vana selle jama jaoks.  Samas veedame toredaid õhtuid koos naabritega, filme vaadates ja pitsat süües. Suhtlemist omavahel on rohkem kui eelmistel kuudel.
 Paar geniaalset juttu!
Ivanna saabus koju 1.00 öösel, koos paari animatööriga meie hotellist ja ühega teisest hotellist ning neil oli plaan teha pitzama pidu! Loomulikult ei olnud ülejäänud korteri rahvas sellega nõus, kuna enamus peab hommikul tööle minema. Nii otsustas seltskond teise korterisse minna. Järgmisel päeval oli Ivanna pahane, et miks neil ei lubatud öösel filme vaadata, kui keegi öösel koju tulen ja kolistab siis pole probleemi aga filmi vaatamisega on! Imestasin, et kas ta tõesti räägib mulle seda juttu!?! Ehk siis, filmi öö, koos korteris mitte elavate inimestega on sama häiriv kui öösel koju tulemine ja mõni minut, korteris liikumine!=) Ütlesin Ivannale, et selle jutu jaoks otsi mõni teine loll!
 Sanne on hakanud nüüd võõraid mehi öösel koju tooma! See asi mulle kohe üldse ei meeldi! Magame toa uksed lahti, ilma tekita( tegelikult on tekid üldse kapis ja kasutame lina kui vähegi jahedam õhtu on) muidu on lihtsalt liiga palav. Ja ei ole just tore kui purjus, võõrad mehed öösel korteris ringi jalutavad!
 Olen taas üksi toas, vähemalt ööseti! Nimelt magab Mariana elutoas, kuna ilma lina peale panemata, sääsed närivad ja linaga on liiga palav. Seega tuli ta mõttele, et paneme õhtul varakult, sääsevõrgu akna ette ja toa ukse hoiame kinni. Ütlesin, et nii ei ole meil öösel õhku kuid tema arvas, et see siiski parem kui praegu! Mina sellega nõus ei olnud ja soovitasin tal nagu ma seda juba nädalaid teen, sääse tõrje osta. Maksab 7-9 euri, paned ennem magama minekut peale ja pole sääski ega palav! Aga see mõte ei meeldi jälle talle! =( Seega magan ma jälle üksi toas!=)
 Pärast puhkepäevi tööle tulles on nii armas kui kliendid ütlevad: " tore, et sa tagasi oled!" Nii on terve päev kohe mõnusam.
 Tõsi on see, et see viimane kuu läheb niiiiiiii kiiresti, et lausa hirmus! Täna näitab day counter 28 päeva!!=))))

Ülemine ja alumine pilt on tehtud Alcudia vanalinnas. Üli armas pisike linnake, lugematul arvul restoranide ja poodidega. Siiski teevad mind need kohad veidi kurvaks. Nimelt, see tohutu turistide kogus, võtab enamuse selle linna võlust. See on see sama asi, et mida kaugemale hotellist, seda ilusam on!

See on siis esimene, minu valmistatud õhtusöök, mulle ja Marianale. Roaks on metsik riis, shampinionide ja paprikaga ning sinihallitusjuustuga täidetud kana filee. Marianale väga meeldis, ta ütles, et pole vist kunagi varem, midagi nii head söönud. Ta luges kohe ära, et on veel 6 esmaspäeva, millal mina süüa teen. Kuna ta loomaliha ei armasta siis järgmisek on kodune kanasupp! Aga edasi läheb juba keesuliseks, kuna olen ise rohkem loomliha armastaja!

All veel pilte vanalinnas käigust ja ka õhtusöögist restoranis, kus oli suuri probleeme teenindusega aga toit oli üli maitsev. Kõigepealt tuldi meid teenondama 15 minutit pärast restosse istumist ja unustati, minu tellitud pasta. Õnneks olid toidud maitsvad ja sangria sain tasuta, kuna toit unustati.

Minu õhtusöök, pasta hiid tiiger krevettidega! Hmmmmm tahaks veel sinna minna, olenemata teeninduse aeglusest!

Tere! Esmaspäevase vaba päeva veetsin, pikka jalutuskäiku tehes ja veidi päikest võttes aga nu tee, mis tahad, ma ei ole rannas lesija! Seega jalutasin kaugele ja leidsin, kaunid, kohalike päevitus ja ujumis kohad. Inimesi on seal vähe, vesi ilus selge. Lähen sinna kindlasti tagasi! Kuna ma ennast veidi ka ära kõrvetasin siis teisipäeva veetsin kodus, veidi hispaania keelt õppides ja Marianaga muusikat kuulates! Õhtul oli Agnega kokkulepitud, kiirkõndimine! Ausalt öeldes ma ei uskunud, et 15 minutitki vastupean aga tegelikult, vudisime 83 minutit ja kokku sain 10500 sammu umbes. Enesetunne oli nii hea ja mingi ime läbi ei valutnud ka lihased, järgmisel päeval. Selle pika ja kiire jalituskäiguga, avastasime uusi põnevaid kohti.

Nagu Mändjala rannas!

Vaba esmaspäev ja uued kaunid kohad!

Kui merevesi kuivab jäävad järgi soola laigud!

Sellel nädalal on magamisega ikka väga kehvasti! Und ei tule, kui lina peale paned, et ennast sääskede eest kaitsta, hakkab palav. Kolmapäeval oli meie korteris nagu külastus päev. Tahtsin peale tööd, väikse uinaku teha aga kohale saabusid Sanne ja Ivanna, koos sõpradega. Kuna meie toa aken on verandale ja nad sinna istuma ning veini jooma läksid, osutus magamine võimatuks. Nu proovisin siis õhtul varem magama minna aga ka see ei aidanud. Seltskond saabus taas korterisse ja kui nemad lahkusid, tuli Bellèin oma tuttavaga. Umbes kell 3 öösel oli lõpuks vaikus. Üldiselt oleme Marianaga sarnased ja käime öösel verandal istumas ja und ootamas.

Esimene kodune õhtusöök, pärast 48 päeva hotelli toitu ja võileibu. Selle valmistas Mariana, üli maitsev oli ja nüüd tuleb siis minu kord, midagi head valmistada. Nii saame me vähemalt 4 korda nädalas( vabadel päevadel) maitsvalt süüa!

Tehelikult on mul siin üks suur mure ka! Nimelt valutab minu vasakujala kand, vahest nii hullusti, et võtan valuvaigistit, mis ka eriti palju ei aita. Öö vasti 18.07 oli valu nii tugev, et ajas lausa nutma. Siiani ei taha ma siiski arsti juurde minna. Valu ei ole igapäevane ja ehk pean koduni vastu.=)

Nagu ikka, kõik on hästi ja nuriseda ei saa!=)))

 Tere kõigile, kes veel loevad!
Sain siis kuu alguses ka esimese palga. Päris huvitav oli saada seda tseki kujul. Sellega pidin siis panka minema ja rahaks vahetama. Ma võiksin ka teha hispaania panka konto aga ma ei viitsi sellega tegeleda ja summa on ju ka nii väike.

Pärast Mariana tulekut on ka minu elu natuke lõbusam. Sellest üksi olemisest oli ikka päris kõrini. Mwil ei ole vanad päevad samad aga koos saame aega veeta piisavalt. Ta on tööl 9- 14.30 ja siis õhtul 18.30- 21.30. Ja sellel vahepealsel ajal kui minul on vaba päev, saam e koos midagi teha. Ja kui tema vaba siis õhtul peale 18.00 on taas aega midagi teha! Mariana on hästi tore neiu, alati rõõmus, jutukas ja veidi segane. Näiteks: kui arve on 23.67 euri siis ta maksab 67 senti sulas ja ülejäänud kaardiga, kuna ta ei taha, et arvel oleks summa sentides! Ta sööb müslit beebi toiduga ja köögivilju ei võta suu sissegi. Ta naerab alati minu toite, kus on enamuses rohelist ja muud silo. Tema lemmikuks on friikad ja seega on siin tema paradiis. Nii sööbki ta kaks korda päevas friikaid, vahest liha ka kõrvale. Kaasas on tal oma tekike, nagu väiksel lapsel ja õhtuti teleka ees, imeb põialt, vahest ka magades. Algul tundus see imelik aga nüüd olen harjund sellega. Alumisel pilt meie esimesest ühisest õhtusöögist, väljaspool hotelli. Ka seal oli mure, nimelt sööb ta ainult margarita pitsat ja sealsel pitsal on peal basiilik, loomulikult palus ta pitsat ilma basiilikuta!=) Järgmisel hommikul tuli ülemus minu juurde ja ütles:" muide Lisa, meie pitsad on palju paremad ja saate veel 20% allahindlust ka!"  Ok ju siis peab järgminekord hotelli pitsa restorani minema! Arvatavasti istus ta ElPodagonis ( pubi kus kõik töötajad õlut joovad ja suitsetamas käivad, pausi ajal) kui me pitsa karbiga koju jalutasime.

 Rääkisin just ühe taanlasega, kes elab Sweitsis ja käis nädal tagase Eestis. Nu lihtsalt lahe kokkusattumus! Eelmised kaks nädalat ei olnud tööl just kõige mõnusamad. Kliendid olid kuidagi pahas tujus, koguaeg oli mingi probleem ja ka hotell sai palju halba tagasisidet. Aga nüüd on uus rahvas kohal, jutukad, lõbusad ja rahulolevad.

Aga, mis siis ikka, varsti kriban jälle!

Mina ja Minion! Kui ma kuulsin, et Ivanna, kannab õhtusel etendusel Minioni kostüümi, olin ma rõõmus nagu väike laps, kommi poes! Kõik naersid ja küsisid, kui vana ma ikka olen? Rõõmu tundmiseks ei ole keegi kunagi liiga vana!Ja kui ma normaalne oleksin siis ma ei oleks siin ka! Ja terve õhtu olin nii õnnelik, et mul on nüüd pilt Minioniga!=)))

 Siin minu aadress, kes tahab saab mulle kirjutada ja joonistada! Aadressi juurde lisada ka kindlasti nimi!

Ja siin siis ka tõestus sellest, et Bothi alasti laval! Nu ma lihtsalt pidin pildi tegema!

Ja siis mul tuli üks nali meelde! Kui me Palmas randa otsisime, kell 23.00 õhtul ja ühest poest infot küsisime, naerdi meid lihtsalt välja ning vastust ei saanudki! Ehk siis kuna päike ei paista, ei ole ka oluline kuhupoole rand jääb. Ja kui me hommikul 4 ja 5 vahel, bussijaama otsisime ning tänaval vastu tulnud paarikeselt küsisime, kuhu poole bussjaam jääb. Vastati meile mitu korda, et praegu ei sõida ükski buss! Pidime suurt vaeva nähema, et me teame millal bussid lähevad aga kust on küsimus! Saime siis suuna kätte aga musre ka selles, et Palmas ei ole mitte ristkikud vaid " kuuikud ja seitsmikud"=) ehk siis, suuna hoidmine väga keeruline!

Hola!
  Kuna mul sai lisatöö otsa siis üritan veidi kirjutada.
  Sain endale uue toakaaslase, 23 aastane Mariana Prtugalist. Vähemalt praegu, tundub olevat, sõbralik ja üli positiivne inimene. Esimene õhtu oli tema jaoks ikka väga raske, ta ei saanud kuidagi nuttu pidama. Vedasime ta siis koos Ivannaga, seda lahedat komöödia showd vaatama. Aga jah ega seegi eriti ei aidanud. Nüüd neljandal päeval on ta juba päris rõõmus, talle isegi meeldib töö restoranis.
  Vahepeal lahkus ka Sweitsi perekond, pereisa andis mulle pere aadressi ja isegi koduse telefoni numbei, et ma neile ikka külla läheksin! Aadressiga koos oli paberi sees veel 20 eurot, mille avastasin alles kodus.
  Palavusega on nii, et 32-34 kraadi ja öösel 22-23. Seega veidi palav aga enamusaja puhub mönus tuul. Öösel on veidi keerulisem, magamistoa uksed on kõigil lahti ja samuti ka aknad ning veranda uks. Õnneks on meie korteris, kõigil akendel sääsevõrgud ees ja väljapool ka puit ribidega aknaluugid, et päeval päike sisse ei paistaks! Nii, et tegelt pole hullu ja inimene harjub kõigega!
  Leidsin endale ka kena hispaania mehe, kes mulle kohalikku keelt õpetab! Kuna ma olen, tugev saare naine, siis läheb baaris pidevalt midagi katki ja pean rääkima jälle selle töömehega. Ja juba kiusu pärast räägib ta minuga hispaania keeles ja palub mul korrata sõnu tema järgi. Nii võib isegi asja saada. Ma mõtlen keele õppimisega!!
  Nende keeletega saab siin ka muidu nalja. Uued külastajad, punnitavad nii, et jube hispaania keelt, minuga rääkides. Ja see ei tule neil eriti hästi välja ning mina ei saa ka eriti aru! Lõpuks jõuame selleni, et nii minul kui ka kliendil on lihtsam suhelda inglise või saksa keeles ja mõlemal on kergem! Ja siis on siin üks taanlane, kes õpetab mulle taani keelt ja Mariana tahab õpetada portugali keelt! Nu lõpuks ei oska ühtegi keelt enam, sest kõik on sassis!
  Eile lõunaajal, helises telefon ja vaatan Marta Ojaküla helistab. Vastan siis kõnele ja tema teiselpool:" Liisa sina vä, tõesti sina?" Ma siis küsisin, et kellele sa siis helistada tahtsid? Marta:" sulle ikka aga ma ei uskund, et sind kätte saan. Arvasin, et see number ei tööta seal aga tahtsin proovida! Aga millal sa tagasi tuled? Tunnen sinust puudust! Kuidas sul läheb?" See kõne oli nii armas ja ta küsis, kas tohib veel helistada. Nii nunnu! Mul on nii hea ämma kanditaat!

Selles majas ma elan ja selle hoovis kasvab kaunis sidrunipuu!

Lõunasöök ja õhtusöök! Oli vist tigude päev ja ma ei saa ju kõike proovimata jätta. Mulle maitses, nagu meie kilu ja räim!

Siin siis minu nimesilt ja all, selle juurde sobiv võtmehoidja!
Pildil ei ole mitte kuju vaid inimene! See oli nii lahe! Algul kui Agnega sellest mõõda jalutasime, mõtlesime, et kuidas me seda kuju pole varem näinud? Tagasi tulles saime aru, mis see tegelt on!


Pildid Palma ööst!
1 liiter sangriiat!


Ja see auto! Nu on ju ilusad need põrnikad!!!!!